2. aprillil esilinastus Tallinna Kinomajas eesti aminoloogi Kätlin Rooviku dokumentaalfilm "Kiirtee taevasse", mille tegevus toimub inglimajas Lõuna-Aafrikas.

Alustuseks toon kursiivis autori kodulehelt pärit lühitutvustuse.

Film on autobiograafiline kogemus. Kätlin Roovik viibis aasta Lõuna-Aafrikas ning kuus aastat Norras, millest viimased kaks on õppinud Tromsö Ülikooli magistrantuuris visuaalset kultuuri. Film on tehtud akadeemilisi piirjooni järgides, kuid on suutnud säilitada intiimsuse ja läheduse kohalikega ning asjasse pühendatutega, mis võib olla nii tänu faktile, et Kätlin oli Daniela õpilane aasta enne filmimise alustamist.

Kätlin on õppinud aminoloogiat ja saanud The Angels Training School sertifikaadi Daniela Leigh'lt Kaplinnas, Lõuna Aafrikas.

Amina tähendab ladina keeles 'hing'. Aminoloogia on hinge, alateadliku ja teadliku meele integratsioon, et ravida meelt, keha ja vaimu.

Aminoloogias aitab terapeut läbida alateadliku meele, vabastades sealt mineviku ja elutakistused. Tekib selge arusaam, kes oleme ja millist elu oleme elama tulnud. Šamanistlikus traditsioonis juhendab terapeut, kuidas vaimselt integreerida kõrgemat mina, ingleid ja juhendajaid.

Läbitakse võimas visualiseerimisprotsess, mis avab alateadliku meele, vabastab hirmud ja negatiivsuse ning katkestab sidemed minevikuga. Samal ajal annab see selgema pildi tulevikust. Mõistmine, nõustamine ja tundlikkus on osa teraapiast. Vaimne maailm mängib põhilist osa. Terapeut avab vaid uksed ingellikku maailma, et aidata terveneda.

Taas leitakse üles oma meelevahendid, et elada täiuslikku, tervet ja õnnelikku elu.

Amina'l on tähendus ka araabia keeles: 'usaldusvaarne, siiras, jumala soosingus olev' ning islamiusuliste seas kasutatakse seda naisenimena.

Teadus liigitaks aminoloogia ilmselt pseudoteaduste hulka ning seda kritiseeritaks kui järjekordset eneseabiteooriat, kuid jätan selle kõrvale ning jutustan mõned mõtted, mis filmiga seoses tekkisid.

Kaplinna on tihti kõrvutatud suurte maailmalinnadega. Tõesti, iga kord kui Kaplinnast mõni näitmaterjal silma hakkab või jutt kõrvu jõuab, siis tundub, nagu räägitaks mõnest Ameerika või Euroopa linnast. Kuid nagu Tallinnas käies ei saa ettekujutust kogu Eesti elust, ei esinda ka Kaplinn tervet Lõuna-Aafrikat. Siiski tundub, et Aafrikaga (olgu tegu linna- või maapiirkonnaga) on seotud kübeke rohkem vaimsust.

Vaimsusest jutustas ka Kätlin Rooviku film.

Filmis rääkisid Daniela Leigh' inglikursustel osalenud oma elumuutustest ning elu ümbermõtestamisest. Muljetajateks oli valitud võimalikult erinevate tegevusvaldkondade esindajaid, kuid enamik neist tundusid olevat edukad, ent omadega puntrasse jooksnud noored inimesed. Nad jutustasid oma lugusid, meenutades, kuidas nad enne inglimajas käimist olelust mõtestasid, mis nendega teraapiatundides juhtus ning kui palju selgemaks sai neile elu mõte pärast kursuse läbimist. Oma lugu jagab vaatajatega ka filmi autor.

Kõlama jäid järgmised mõtted: et uuesti sündida, peab surema; kõik peab olema tasakaalus; tühjale kohale ei saa midagi tekkida. Otsija leiab abi ning tihti on see lähemal, kui arvata oskame. Tegelikult on õnn meiega kogu aeg kaasas. Õnn on meis olemas, peame ta lihtsalt üles leidma. Kõik teed on avatud ning inimesed, kes selle lihtsa valemi juba leiutanud, on valmis meid aitama. Nagu üks filmitegelane ütles: "Õpetaja võib meid küll aidata, aga töö peame ise ära tegema."

On inimesi, kelle sees on rohkem valgust ning nad kiirgavad seda ka välja. Selliste heledamalt põlevate indiviidide ümber koguneb alati järgijaid. Nad annavad oma teadmisi teistele, kes õpetusi omakorda edasi kannavad. Üks säärastest helendajatest on ilmselt ka inglikursuste leiutaja Daniela. Ta viljeleb lihtsaid ideid, milleni iga inimene tegelikult ka ise võiks jõuda, kui endale vaid rohkem aega pühendaks. Sõna "ingel" saaks asendada ka sõnaga "jumal". Õpetuse idee jääb tegelikult samaks.

Lihtsate teadmisteni jõudmiseks otsitakse erinevaid teid. Olgu selle tõestuseks siis piibli kogutiraaž, Bob Marley plaadimüüginumbrid, Peep Vainu pangaarve või kinomaja täissaal "Kiirtee taevasse" esilinastusel.

Inimesed vajavad hingeabi ja inspiratsiooni. On vaja kedagi või midagi, mis aina kiiremini pöörlevalt elurattalt korraks maha võtaks, raputaks, silmad avaks. Tuleb taastada kontakt loodusega ning jõududega, mis maailma juhivad. On oluline taasleida kiirustamisega kaduma läinud teadmised, seda eriti siirdeühiskondades, kus meeletu materiaalsuse ja võimaluste tulv paljudel prioriteedid paigast kipub lööma.

Vajatakse oma elu ja maailma seletamise teooriaid. Et aru saada, mille nimel töötame ja elame. Aminoloogia on üks võimalus, mille abil elu mõtestada. Kui uskuda, siis see töötab ja aitab. Ingliteooria on sama ilus, tõhus ja lihtne nagu piibel ja selle õpetus.

Seega ei ole erinevust, kas inimene loeb piiblit, Paulo Coelho raamatuid, kuulab reggae-muusikat, käib Peep Vainu koolitustel või läbib ingliseansi. Et puntraid lahti harutada, on olemas paljude erinevate nimetustega võimalusi. Keskne mõte on siiski üks - kõigi nende suurte salateaduste sisu on ARMASTUS.

Lõpetuseks tsiteerin filmi autorit, kes Vikerraadiole antud intervjuus omakorda Nelson Mandelat tsiteerides ütles: "Selleks, et maailma (ja Aafrikat) muuta, oleks vaja tagasi tulla hinge taasarendamiseni..."

Samamoodi vajab ka Eesti ühiskond erinevaid hingearendamise võimalusi. Aafrikasse reisimine on üks paljudest. Selle mandri eripalgelisus tõestab end inspiratsiooniallikana ikka ja jälle.

Helina Savi

Ainult registreeritud kasutajad võivad kirjutada kommentaare.
Palun logi sisse või registreeru.

Powered by AkoComment 2.0!