John Hutnyuk. Critique of Exotica. Music, Politics and the Culture Industry. (Pluto Press) Raamat, kus bhangra, aga ka reggae pőhjal seletatakse lahti need asjad, mille ümber reggae.pri.ee foorumis millalgi diskuteeriti õllesummeri teemal. See pole juturaamat, aga äärmiselt loetavalt kirjutatud teaduslik analüüs tuntud marksistlikult subkultuuriuurijalt.
Raamatu peamisteks "vedajateks" on Asian Dub Foundation, Fundamental ja Apache Indian ning jutt käib sellest, kuidas korporatsioonid üritavad muusikat ära kasutada ja kuidas radikaalsed street music esindajad selle süsteemi sees oma liini ajavad. Ja ka sellest, miks peaks inimene, kes muusikat teeb, üldse oma liini ajama, kui ilma on lihtsam, raha ja kuulsust tuleb ju kapaga. Mina tollest briti poliit-klubimuusikast suurt palju ei teadnud, aga sellest, mida ma muudest kohtadest tunnen, ta ka ei erine. Rass, kolonialism, kultuur, identiteet, poliitika - need on võtmesõnad. Analoogilised probleemid ja analoogilised diskussioonid. Briti saartel on see aga kraad kangem. Soovitav ennekőike nendele, kellele must muusika on la-la-la soundtrack valgel rannaliival peesitamiseks, aga üldse inimestele, keda huvitab mőiste musical underground. Seda enam, et eesti muusikas sellist vahetegemist ja polariseerumist pole. Hea küsimus, miks? Ja kas peaks olema?Pickney Tiger