Online kasutajad
Suvi ja Reggae Sundays - T.O.K
Suvi... kõlab ja tundub ahvatlev. Nii ta on, päris suvi
on Eestisse jõudnud ning õues toimuv meenutab troopikat. Rahvas laseb päikesel
koorida endalt mitu nahka, et näha välja muretumana ja kuldpruunina. Ega minagi
teistmoodi ei ole. Ikka olen unistanud hetkedest, mil saan varbad sooja liiva
pista ning nendega seal mängida. Kõige krooniks on parim, kui taustaks kõlab reggae-muusika,
mis enda järgi nõksuma paneb. Minu pere vaatab mind siiani suurte silmadega ja imestab, et kuule, kas sa juba ära ei tüdine ja sellest jamast välja ei kasva? Pean vastama, et ei, ma kohe kuidagi ei taha loobuda sellest muusikast! See on juba nagu eluviis ja olemise viis. Kui mõtlen nendele liivastele varvastele ja reggae'le, tuleb mulle meelde üks Diana King ft Bounty Killer'i video Summer Breezin. Tõeline turisti unistus, kas pole? Veel tuleb mulle silmade ette juba aastatetagune reis Jamaicale, kus Negrili rannas toimus üks dancehall'i pidu. Tantsijad näitasid, mis nad oskasid, et üksteist ja vaatajaid üles kütta. No ma võin kohe ära öelda, et mind polegi nii raske üles kütta. Seega otsin ikka ja jälle võimalusi kuulata erinevaid reggae-dancehall'i artiste ja püüan end tantsuplatsil samamoodi liigutada kui segane :). Elame vaid korra ja elame enda jaoks.
Ühel hiljutisel pühapäeval, 4. juulil toimus Helsingis,
Club YK-s resideeruva ürituse sarja Reggae Sundays raames dancehall-grupi T.O.K
live esinemine. Kuidagi ei saanud jätta sinna minemata! Sel korral võtsin endaga
kaasa oma noorema õe, kelle jaoks muuseas antud þanris esinemine oli esmakordne
elamus. Meiega liitus hiljem veel üks reggae-muusika armastaja Elisabeth.
Niisiis ootasin põnevusega laval toimuvat ja ka seda, kuidas mu õde sellele
kõigele reageerib. T.O.K-d on peetud üheks parimaks reggae-dancehall tegijateks
live's, mis koosneb neljast erineva hääleulatusega mehest, kelleks on Bay-C,
Craigy T, Alex ja Flexx. Olles koolikaaslased, otsustasid nad koos muusikat
tegema hakata, sobitades täiuslikult kokku neli häält, mis pakuvad kuulajatele
harmoonilist kõla koos kuumade dancehall'i rütmidega. Nüüdseks teavad neid kõik,
kes end vähegi tantsuhalli huviliseks pidada tahavad. Lisaks olid üritusel välja
reklaamitud erinevad Soomes tegutsevad saundid nagu Komposti Sound, Pouta Sound
ja Forward Squad.
Club YK on ruumikas koht, kuhu võib sobida igasugune muusika. Pean kiitma väga nende heli, mis üleval tantsuruumis valitses. Vahepeal olid bassid nii tugevaks keeratud, et kehad, mis tantsupõrandal liikuda soovisid, lausa vibreerisid. Kusagilt kuulsin, et samal õhtul oli Helsingis ka Serani ning ilmselt paljud inimesed läksid sinna. Peast käis läbi küll, et seekordsel Reggae Sundays üritusel oleks võinud rohkem rahvast olla. Saundid, kes järjest esinesid, valmistasid kontserdi külastajaid väga hästi ette, mängides sütitavaid rütme, mis kõiki kohe liikvele pani.
T.O.K astus lavale umbes peale kella kahte. Suured musklites
mehed, kes ei olnud üldse kadedad, mängisid pea kõiki enda poppe lugusid nagu Money To Burn, Galang Gal, Gal Yuh A Lead jne. Võib ütlelda, et rahvas
täiega hullus, või pean ma ütlema, naised läksid segaseks, kui keegi esinejatest
puusi keerutas või lavaservale lähemale sammus. Mul oli tükk tegemist, et
end teises reas hoida, kuna ümbritsevad tsikid panid julmalt ribidesse, et end
ettepoole pressida. Kui käis lugu Marijuana, siis mingid tüübid tagapool
panid oma rohelise põlema, nii et terve saal lõhnas. Üldiselt kõik läks hästi,
pidulised teadsid enamuse lugude sõnu peast nagu kord ja kohus ning õhustik oli
positiivne, kuigi pisut kuum ja vines. Sama järsku, kui mehed lavale tulid, nad
ka lahkusid. Viimaseks looks mängiti muidugi Footprints. Seda on juba sadu
kordi kuuldud, kuid ikkagi kõlab armsalt ja kurvalt ka muidugi.
Millegipärast on mul tunne, et kõik head asjad lõppevad
ruttu ära. Sama juhtus ka T.O.K kontserdiga. Järsku pandi tuled põlema ja oligi
vaja lahkuda. Otsisin enda õde taga, kes nagu selgus nautis kuuldud tantsuhalli live'i väga. Järgmisel päeval kodus ma muud ei kuulnudki, kui erinevaid T.O.K
hitte, kui ta neid arvutist jälle ja jälle leierdas. Varajasel hommikul mööda
Helsingi tänavaid jalutades mõtlesin, kui tore see kõik oli ja kuidas ma veel
ja veel tahan. Õnneks ei ole suvi veel läbi ja palju head on ees ootamas.
Vaatasime hommikust prügi, mida kajakad raevukalt mööda Helsingi tänavaid
laiali tagusid ja mõtlesime, et Eestis on ka tore. Kahju, et meie ei saa lubada
endale taolisi suuremaid artiste ning peame selleks Soome sõitma. Tegelikult ei
ole sellel ju ka viga, kuna vahemaad on väikesed. Järgmisel päeval sai Helsingi
südalinna pargis pikutatud ning jälgitud, kuidas kajakad üksteise võidu kirsse alla neelasid. On alles ahned linnud.
Suured tänud Reggae Sundaysÿi korraldajatele, kes on
silma paistnud ka Eesti reggae-muusika fännidele. Järjest tuuakse erinevaid
suuri artiste Jamaicalt ja mujalt, kellele ei valmista mingit raskust inimesi
põhja poolt kuumaks kütta. Võin vaid aimata, et taoliste kontsertide
korraldamine pole naljaasi. Mis teha, kui meil endil siin eksootilisi live
artiste hõredalt näha saab, siis ei jäägi muud üle, kui üle mere sõita ja
nautida, kus võimalik. Vahest
pigistan silmad kinni ja kujutan ette, kuidas ma ise seal kaugel Jamaical jälle
külas olen. Uskuge või mitte, kuid see on ikka teine tera, kui on võimalik
artisti oma silmaga näha ja kuulda. Parem veel kui oma keskkonnas, jalad kuumas
liivas.
Kommentaarid